5. eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi 6. Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrick Koppel 7. tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadusele- need alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts) 8. Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine 9. ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J. Hurda mälestuseks loodud Eesti Rahva Muuseum- muuseumi koondati eesti rahva aineline ja vaimne maavara (tarbeesemed, rahvarõivad, ehted, kunstiteosed) Kirjandus 1
piirati gümn arvu ja suundasid koondati 2: reaal ja humanitaar. Pandi aga alus ka kutseharidusele- rajati uusii kutsekoole mille õpilastele tehti mitmeid soodustusi. 1930 pandi rõhku kooliolu parandamisele, kuid ilmnes ka neg tententse- mitmete ettevõtmiste muutumist sundluseks. KÕRGHARIDUS 1dets 1919 toimus TÜ avaaktus- muutus eestikeelseks ja tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Suuremaid teeneid osutas kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Johann Kõpp. Tartus tegutseid lisaks edisaegsed usu- filosoofia- arsti- õigus ja matemaatika loodusteaduskonnale ka majandus- põllu ja loomaarstiteaduskond. Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid. Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane
annaabi.ee 
