Koolis Igapäevaelus Kampaaniad Kõik ühiskonna institutsioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerimisagentideks. ( Perekond, kool, eakaaslased, töökaaslased, meedia, haridusorg., kirik) 2 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina Kodakondus- tunnistus/sertifikaat, mis lõpetab sotsialiseerumisprotsessi. Rahvusriiklusel rajanev kodakondus on sajandeid olnud üks võimsamaid kollektiivse identiteedi kujudajaid. ( piir omade ja võõraste vahel ) Euroopa kodakondus- inimene saab nt. Ükskõik mis EU riigis kogutud pensionimaksud endaga kaasa.
Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud, saanud kooliharidust, omab õigust selle riigi kodakondsusele. Sisserännanult nõutakse tavaliselt, et ta oleks selles riigis mingi aja juba elanud, enne kui ta tohib taotleda kodakondsust. Enamikus maades on tarvis sooritada ka kodakondsuseksam, millega üldjoontes kontrollitakse, kas inimene on omandanud selle ühiskonna poliitilise kultuuri – kas ta oskab keelt, tunneb ajalugu ja valitsemiskorraldust, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi. Rahvusriiklusel rajanev kodakondsus on sajandeid olnud üks võimsamaid kollektiivse identiteedi kujundajaid. Kodakondsuse alusel loodi piir meie ja nende, omade ja võõraste vahel. Kodakondsus on ikka andnud ka teatud õigusi, mida teistel pole. 17.–19. sajandil olid need klassikalise riigivalitsemisega seotud õigused – näiteks õigus osaleda valimistel, teenida sõjaväes või julgeolekustruktuurides. 20. sajandil kerkis koos heaoluriigi laienemisega keskpunkti juurdepääs sotsiaalturvale
peavad olema (põllumajandus, õiguslikult siduvad; haridus), koostatud kindlaid rahvusriiklusel. Mida protseduure järgides; enam need erinevad kinnitatud esindusliku identiteedid organi poolt ja avatud põimuvad, seda
annaabi.ee 
