2.2. Looduskaitsealad Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu. 2.4. Kaitsealade vööndid Rahvuspargil ja kaitsealadel võib kehtestada vööndid nagu loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid
Metsamajandite juurde loodi looduskaitse loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ja VirtsuLaelatuPuhtu kaitsealale (varem looduskaitseorganisatsioonidega, nagu oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja maailma looduskaitse liit (IUCN), programm Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa ,,Inimene ja Biosfäär" (MAB) jt. looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn
annaabi.ee 
