näidati Jaapanis Eesti animafilmi programme, korraldati näitusi, toimusid Ellerheina ja Tallinna Kammerorkestri kontsertturneed ning etendusi andis VAT Teater. Eestis toimus selle projekti raames rida üritusi, mis hõlmavad nii jaapani traditsioonilisi kunste (kalligraafia, tusimaal, varjuteater) kui ka kaasaegse kultuuri valdkondi (jazz, arhitektuur, luule). Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi. Muusika Jaapani valitsus on andnud abi rahvusooperile "Estonia" audiovisuaalse varustuse muretsemiseks (6,4 miljonit krooni), Eesti Muusikaakadeemiale elektronmuusikastuudio tehnilise sisustuse jaoks (5,7 miljonit krooni) ning Tartu Heino Elleri nimelist muusikakoolile instrumentide ostmiseks (5,8 miljonit krooni). 1998. aastal toimusid Jaapanis eesti muusika päevad (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, organist Andres Uibo jt). Muu Eestis saab jaapani keelt ja kultuuri õppida Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu
müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola. Claudio Monteverdi arendas välja ooperizanri põhiolemuse: 1607 ,,Orfeo". Jean-Baptiste Lully pani aluse rahvusooperile. ,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it. k tõsine ooper), mis sai oma nime heroilise ja traagilise süzee järgi. Püüti järgida klassikalise kreeka draama põhimõtteid, võttes aluseks Aristotelese ,,Poeetika": sisu pidi olema lihtne ja väärikas, tegevus toimuma lühikese aja jooksul ning ühe paiga ümbruses. 18. Sajandil muutus ooper sõnalise tearti alaliigist
annaabi.ee 
