· 1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel. · 1978 - A. Sapar osaleb NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes automaatjaamaga IUE. · 1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor, juhatajaks saab Uno Veismann. 6 · 1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsutakse Bulgaaria Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks. · 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. · 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. · 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents. · 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik.
Praeguste teooriate kohaselt määravad mass ja koostis tähe füüsikalised omadused ning kogu tema elutsükli. Kuna mõlemad tähed tekkisid samast gaasi ja tolmupilvest, võib eeldada, et ka nende koostis on sama. Omades sama koostist ja massi peaksid tähed igati identsed olema, seetõttu olid astronoomid üllatunud, kui ilmnesid erinevused kaksiktähtede heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Algsed mõõtmised teostati tuhandeid tähti läbi sõeludes Kitt Peak'i Rahvusobservatooriumi teleskoobiga Arizonas ja SMARTS teleskoobiga Tsiilis. Lisaandmete saamiseks kasutati Hobby Eberly Teleskoopi Texases. Mõõtes valguse vähenemist varjutuse ajal, arvutasid astronoomid välja, et üks täht on kaks korda heledam ja tema pinnatemperatuur on 300 oC kõrgem. Valguse spektri analüüs annab alust arvata, et üks täht on ka 10% suurem, kuid see vajab veel kontrollimist. "Lihtsaim viis neid erinevusi seletada, on oletada, et üks täht tekkis 500 000 aastat varem," ütleb Stassun
annaabi.ee 
