Kõige enam läks neist ajalukku viimane, Marie Antoinette, paraku küll jõhkra giljotiini läbi. Napoleoni plaanitu elluviimiseni jõudis alles Louis XVIII, kuid taas rüüstas ja hävitas uus revolutsioon kogu lossi. Alles Louis-Philippil, ,,viimasel prantslaste kuningal", õnnestus lossiansambel 19. sajandi keskel lõplikust hääbumisest päästa, nimetades selle ,,kõikidele Prantsusmaa võitudele" pühendatud rahvusmuuseumiks. Hiiglasliku lossi- ja pargiansambli kaasaegsele restaureerimisele saadi pühenduda alles pärast Teist maailmasõda. Salongidest parki Mõistagi ei valminud kogu hiiglaslik lossiansambel ühe hingetõmbega. Põhiplaani koostas arhitekt Le Vau, edasi viis ehitustegevust tuntud Pariisi arhitekt J. Hardouin-Mansart, kes rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust ning osales sisekujunduse loomises. Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal
(3) Paljud muuseumid on seotud oma ala või teadusharu arenguga, mõnel juhul on nad mälestusmärk kunagi väga olulistest elualadest. (4) Muuseumikogud säilitavad esemete, üleskirjutuste ja visuaalsete jäädvustuste kaudu omaaegse kultuuripildi. (5) Muuseumidest kõige elitaarsemaks peetakse kunstimuuseume. (6) Etnograafiamuuseumid on tihedalt seotud oma teadusharu arenguga ning rahvusliku eneseteadvuse ja omariikluse kujunemisega, kuid nad on sageli ka rahvusmuuseumiks või selle osaks. (7) Rahvusmuuseum on riigi juurde kuuluv embleemasutus. (Akadeemia 2006) 3 Tekst 2. (1) Taasiseseisvunud Eesti leidis endale palju toredaid abistajaid, kes meile raskel ajal suureks toeks olid. (2) See paneb ka meile kohustuse aidata abivajajaid. (3) Ometi tundub, et Eestis on see kena eesmärk hägustunud, abistamine on väljunud kontrolli alt. (4) Võtsime Tartusse õppima mari üliõpilased,
lähistel olid toimusid mitmed kaevamised ning kardeti, et need esemed võivad vastasel juhul kaduma minna. Kolmas suur muuseumikogu on Eesti Rahva Muuseum, mis on hoopis teistsuguse taustaga. Esimene kogumine läks lahti Eesti Üliõpilaste Seltsi juures, mille juurde loodi 1903. aastal Eesti Muuseum. 1909. aastal jõudsid Eesti rahvuslikud tegevused selle juurde, et saadi luba Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks. Kuna ta oli mõeldud rahvusmuuseumiks, siis koguti sinna Eesti talurahvaga seotud esemeid, rahvaluulet ning sinna juurde asutati ka raamatukogu, mille eesmärgiks oli kokku koguda kõik Eesti keelega ning rahvaga seotud kirjandus. Nõukogude okupatsiooni ajal löödi see ettevõtmine laiali, esemed jäid muudesse asutustesse (Eesti kirjandusmuuseum, Eesti etnoloogiamuuseum vms? idk). Kõige suurem kogumistöö toimus 1911-1915, kui