ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia.
,,Cuius Regio, Eius Religio" (kelle maa, selle usk). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne usuvähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni 18saj valgustusajastuni). 4) Religioon ei ole eraasi vaid seostub poliitilise lojaalsusega. Uusaja alguses ,,rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. 5) Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, sveitsi ja Hollandi ,,linnriikides", mis olid majanduslikult sõltumatud. 18 Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) Rahvahariduse tõusu Rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse. 2) Varakapitalistliku majanduse arengut (Protestantism sobib arenenud majandusega
annaabi.ee 
