ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka
Olin isa kõrval, kui ta Omakaitse liikmena marodööridega tulevahetust pidas. 1943. aastal viidi Saaremaa kaudu Saksamaale Leningradi oblastist pärit ingerlasi. Hakkasin selle rahva vastu huvi tundma, otsisin kirjandust, mis viis mu ühtlasi soome-ugri rahvaste ajaloo juurde. Siit ehk saigi mulle väga lähedaseks väikerahvaste saatus üldse, nende kultuur ja ajalugu. Lk 17 Austus rahvuslike traditsioonide vastu anti mulle juba kodust kaasa. Rahvusmeelsus oli tugev nii minu isa kui ema vanematekodus. Mu isa suri 1965. aastal liiga noorelt, 65-aastasena. Olin just Rootsis teaduskomandeeringus, kui sain selle ootamatu teate. Ema jõudis aga õnneks ära näha igatsetud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise. Ta oli südamest kaasa elanud kõigile neile muutustele, mis 1980-ndate lõpust alates aset leidsid, ja tuleb tunnistada, et oli aeg-ajalt minu pärast väga mures. Ta suri 1995. aastal, oma 90
annaabi.ee 
