üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim rahvaluule kogu. Need avaldati 1908-1948, sel on 33 osa, 26 487 lk kokku. Seltsil on 474 meetrit riiuleid rahvaluule käsikirjadega. Matias Aleksanteri Castrén- keele- ja rahvateadlane. Ta oli Runeberi jm hea sõber ja elas mõnda aega Runeberi juures, üüris seal tuba. Tema vanemad olid Lapi alal töötanud vaimulikud. Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. ,,Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas"- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime. 1850 oli temast saanud esimene soome keele lektor Helsinki ülikoolis. Tema surm oli rahvuslik tragöödia (kopsuhaige). Aukusti Kustavi Wallin- Helsinki ülikoolis õppis klassikalisi ja idamaiseid keeli, reisis palju araabiamaades
Tallinnas oli 1906. aastal noore advokaadi Konstantin Pätsi juhtimisel saavutatud koguni valimisvõit ja võetud linna juhtimine sakslastelt üle. Prominentseid eestlasi oli ka arstide, pedagoogide ja loomeinimeste seas; 1917. aasta sügisel astus esimest korda üles «Siuru» rühmitus. Kuid tulevastes sündmustes omandasid eriti suure tähtsuse just advokaadid, millise ameti pidajana astub meie ette ka Artur Kallaste. Erinevalt oma vennast on ta tõsine rahvuslane, kes on rahvusmeelseks kasvatanud ka oma lapsed. Rahvuslik meelsus polnud isegi tollal veel enesestmõistetav, kuid eestlaskonnas siiski valdav, võisteldes levivate pahempoolsete ideedega, 1917. aastal juba ka jäiga enamlusega. Enamlased olid mistahes rahvuslike taotluste vastu ja siit ka vastastikune vaen, mis avaldus muuhulgas koolipoiste omavahelistes suhetes ja viis Indrek Kallaste konfliktini oma vastse klassivenna Toomaga. Tõsi, punalipud ja sini-must-valged olid tol kevadel korra ka kõrvuti lehvinud
annaabi.ee 
