· 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala"
On palju maisem, ei ole platoonilisust ja õhkamist. Kõik teised tahtsid millegipärast Petrarca moodi kirjutada, aga Ronsard mitte. Armastuse reaalsem pool. Kutsub üles elu nautima, kuni see on veel olemas. Paistab silma meeleolude hingeseisundite väga täpse edasiandjana. Ei ole tundelisust nii palju kui teistel luuletajatel. 1524-1585 "Armasuts Marii vastu", "Armastus Cassandre vastu", "Sonetid Heline'le". Inglismaal oli katsetus rahvusluulet luau, üheks katsetajaks oli Edmund Spencer. Ei olnud kuulus vaid selle päerast, et püüdis eepost kirjutada ("Haldjate kuninganna", mis jäi pooleli), kuid on kirjutanud üsnagi küpseid sonette 70-80ndatel. "Karjuse kalender", kus on tähtis, et see sisaldab 12 ekloogi, pastoraalsed luuletused. Hispaanias toimus küllatliki sujuv üleminek renessansilt barokile. Inglise kirjandus jääb aga üsna ebakindlasse olukorda, kus on nii baroki sugemeid kui ka keskajast pärit luulet.