aastal ning on siiani Soome Vabariigi vapiks.Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi pärineb Folkungi majast,nagu ka Roosti vapil.Kaks erinevat mööka on sarnased Karjala vapil olevaile.Kaardus sasbel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus.Üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi ,aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid. Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus. Soome rahvuspuu on kask. Soome rahvuskivi on graniit. Soome rahvusloom on karu.
Ministreid kokku 20, neist 11 naised. Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei. Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed, Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit. Soome presidendid: 1919-1925 K. J. Stahlberg 1925-1931 L. Kr. Relander 1931-1937 P. E. Svinhufvud 1937-1940 K. Kallio 1940-1944 R. Ryti 1944-1946 C. G. E. Mannerheim 1946-1956 J. K. Paasikivi 1956-1982 U. Kekkonen 1982-1994 M. Koivisto 1994-2000 M. Ahtisaari 2000- ... T. Halonen 32.Lipp, vapp, hümn. Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid. Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigivapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina.Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil
annaabi.ee 
