Mitmete keeruliste seikadega suutis ta koguda täis pääasu Euroopa U23 Meistrivõistlustele Ostravas. Ta tegi uskumatuid asju. Pärast nii pikka pausi täis ravikuure ja valu, ei võitnud ta mitte ainult esimest kohta vaid ka tegi uue isikliku rekordi tulemusele 2.30! Ta oli kindel, et see oli tema võimalus pääseda Maailma meistrivõistlustele. Ukraina tiimi peatreener pani ta dilemma ette, et kui ta tahab minna Daegu meistrivõistlustele peab ta võitma rahvuslikut meistrivõistlused. Ja Bondarenko tegigi seda. Ta hüppas 2.28 meetrit Donetskis 4ndal augustil. 12 päeva hiljem võitis ta Maailma Ülikoolide Mängud Shenzhenis korrates oma imetlusväärseid tulemusi rahvuslikel võistlustel. 12 päeva hiljem osales ta kvalifikatsioonidel Maailma Meistrivõistlustele Lõuna-Koreas. Ta hüppas seal 2.28 ning sellega ei suutnud ta end finaali hüpata. Osalt võis selle süü olla see, et ta kukkus ratta seljast ning vigastas oma Achilleuse kanda.
Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud
annaabi.ee 
