Juhuslikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 1 · Kolmandaks: kui suur peab olema ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad. Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng. Et kultuurid muutuvad, on empiiriline fakt. Siin on mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19. sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee ühte heitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri
oma sisemiste seaduste abil. Juhulikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 2 · Kolmandaks: kui suur peab olema see ühisala, mida jagatakse. Kuidas on omavahel seotud mõisted tsivilisatsioon ühiskond kultuur väiksem subkultuur. · Neljandaks: kas ja kuidas transformeeruvad mingi määratletud ühisosa, nt mingi rahvuslikukultuuri-sisesed seaduspärad. Ehk kuidas on seotud kultuuri ja ajaloo areng. Et kultuurid muutuvad, on empiiriline fakt. Siin on mitu võimalust: Võtame nt eesti ärkamiseaja 19 sajandil. Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee üheteheitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel.
annaabi.ee 
