Algas sõjategevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma. 1922. aastal kukutasid Türgi rahvuslased sultani võimu. Uus valitsus sõlmis Antandiga uue rahulepingu, millega türklased said osa loovutatud alasid tagasi. 1923. aastal kuulutati välja Türgi vabariik ning selle esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal. Mustafa Kemal Atatürk (18811938) Atatürk oli Türgi ohvitser ja revolutsiooniline riigimees, kes juhtis iseseisvussõjaks muutunud Türgi rahvusliikumist. Eduka lahingutegevuse tulemusena riik vabastati ja kuulutati välja vabariik, mille esimeseks presidendiks sai Mustafa. Perekonnanimede seaduse alusel andis Türgi rahvuskogu 1934. aastal Mustafa Kemalile nime Atatürk, mis tähendab Türgi isa või Türgi riigi vanemat.
Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla. Türgi liitus NATO'ga ning alustas reforme, mille eesmärk oli viia Türgi vabariigi autoritaarne reziim vastavusse lääneliku demokraatia normidega (1946. esimesed valimised). Iraan tundis survet kahelt poolt: NSVL toetas kurdide separatistlikku rahvusliikumist, UK'ga olid vastuolud Khuzestani provintsi naftatulude jagamisega. Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid LähisIda riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraelivastase võitluse teotuseks. Maailm 1950
annaabi.ee 
