Kindlasti ei tohiks ära unustada kehalist kontakti. Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsioonilt keerulisemaks. Häälikud täpsustuvad aga 3- 4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad". Minu viga oli see, et ma ei osanud keelt päris õigesse asendisse viia ning seega tuli R liiga pehmelt. Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal. Teise eluaasta lõpul hakkab grammatika omandamise periood, tekivad kahesõnalised laused, kasutatakse palju omastavat käänet.
korraldatakse ühes ja samas kirikus isegi mitme usulahu üritusi. Seepärast on lätlastel raske mõista religioonikonfliktide iseloomu mujal Euroopas. (Mezs 2005) Sümboliteks on olulisel kohal paganlikust usust pärit puude, aga ka lindude, nagu luiged ja toonekured, austamine. Kurgede pesitsemist kodu lähedal loetakse õnnistuseks. (Mezs 2005) Lätlaste jaoks on kultuur rahvusliku identiteedi sümbol. Kultuur keerleb muusika ümber. Rahvuslaulud ja tantsud on Läti aarded. (Latvians 2001) Kehakeele poolest võivad lätlased esmapilgul külmad tunduda, kuid neil on kindel veendumus, et inimeste nägu reedab tema tõelise olemuse. Seepärast on oluline kohtumisel lätlastega neile kindlasti silma vaadata. Lätlastel on sarnaselt eestlastele suur personaalse ruumi vajadus. Zestikuleerimine pole neile kombeks ja seda peetakse halvaks tavaks, küll aga kasutatakse ohtralt miimikat oma tunnete näitamiseks. Kohtumistel on
annaabi.ee 
