nii võivad areneda need kõige paremad ideed. Samas esines ka umbusaldust ja lahkhelisid. Näiteks 1878. aastal pahandas tõsiusklikust luterlasest Hurta Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimulikkonna vastu. 1870ndatel süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses, korruptiivsuses ja saksameelsuses. Jannsen aga Jakobsoni äkilisuses ja venemeelsuses. Kuna kaks peamist rahvuslast tegelesid pigem üksteise mahategemisega, siis jäi ärkamisaja põhiidee soiku. Üsna jabur on kulutada oma energiat omavahelisele kemplemisele, kui selle asemel saaks koos midagi ära teha. Minu jaoks ongi kõige hullem see, et ei suudetud lahkhelisid klaarida. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks vabaks rahvaks, mitte pingete tekitamine. Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et
arengu printsiip. Apartheid on neist kolmest kasvavas järjekorras kõrgeim aste. Termin tuli kasutusele alles pärast Teist maailmasõda. 1913. a võttis LAU parlament vastu “Seaduse pärismaalaste maa kohta”, mille autoriks oli buuri rahvuslaste juht J.B.M. Hertzog. See oli esimeseks seaduslikuks sammuks territoriaalse segregatsiooni suunas. Bantudele eraldati ca 9 miljonit hektarit maad, aga neil keelati omandada maad väljaspool reservaate. Buuri rahvuslast suurimaks unistuseks oli luua kogu Lõuna-Aafrikat hõlmav buuri riik. 1914. a rajas Hertzog ka Rahvuspartei, mis edandas mõõdukat buuri natsionalismi. Inglaste huve esindas Unionistlik Partei, buuride anglofiilset suundumust Lõuna-Aafrika Partei, eesotsas J. Smutsiga. Buuride ekstremistlikku natsionalismi esindas Broederbond, mis loodi 1918. a. Sellest teatakse üpris vähe, sest selle liikmed olid suuresti salastatud. Pärast Teist maailmasõda tuli see võimule läbi Rahvuspartei, mille
kuhu ennast peitsid. Komunistid hakkasid Chang Kaishekiga koostööd tegema. Kommunistid pidasid partisseani sõda. Edukalt. Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu. USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste. 1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu. Hiina muutus kommunistlikuks. Rahvuslaste valitsus põgenes Taivanile (Formosale) ning võtsid kaasa Lõuna- Hiina inimeste kullavarud. 25.05.1949 - Kommunistid jõudsid Shanghaisse. 01.10.1949 - Mao kuulutas välja Hiina Rahva Vabariigi. Hiina saatis oma väed Põhja-Koreasse kommunismi kaitsma. 1949 - Mao läks Moskvasse Stalinile külla. Sõlmiti vastastikuse abistmaise leping 31 aastaks. Arutati Koreas sõja alustamist
annaabi.ee 
