Lühiülevaade. Tallinn, 1993). 10 3. Tulemused Hasselblatt (2006) Tartu Kirjanduse Majas 7. Novembril ütles järgmist: "Pole olemas mingit spetsiifilist rahvuskultuuri, kuna alati ja igal pool on igasugused vastastikkused mõjud tuntavad. Nii ongi vale rääkida sellest, kuidas on erinevad kultuuritraditsioonid mõjutanud eesti rahvuskultuuri: erinevad kultuuritraditsioonid on alles teinud eesti rahvuskultuuri eesti rahvuskultuuriks. Eesti rahvuskultuur ilma nende mõjudeta pole mõeldav, eesti rahvuskultuur ei ole mingi puhas "ehtne" eesti (ürg)kultuur ilma võõrmõjuta. See aga pole midagi erilist, kõik kultuurid on sel viisil kultuuriks tehtud, pole ühtki kultuuri olemas, kus poleks teiste kultuuride mõjud jälgitavad. Rahvuskultuur on seega tinglikult siiski olemas, sest iga segu on omamoodi spetsiifiline. Eesti rahvuskultuur on eesti rahvuskultuur tänu saksa, rootsi, soome, vene ja teiste mõjudele,
relativismi kontekstis: kui keel on ajalooliselt sattumuslik, siis kuidas saavad keeleliselt väljendatud seisukohad olla üldkehtivad väljaspool (selle tõe väljendamiseks kasutatud) keelt? 13. Mida peab Gottfried Herder silmas mõistega „rahva vaim“ ja kuidas see on mõjutanud kultuuri mõistet? [Kultuurifilosoofia, lk 54] Rahva vaimu all pidas G. Herder silmas seda, mida meie praegu rahvuskultuuriks kutsume. Rahvuskultuuri teooria tähendab, et iga kultuuri tuleb hinnata ja kirjeldada selle kultuuri enda terminites ning et kultuuride erinevus on väärtus iseeneses, mida tuleb säilitada ja hoida. Tänaste teadmistega võrreldes alahinnatakse 18.sajandi rahvuskultuuri teoorias kultuurilaenude ja kultuuri tõlgete tähtsust ning ülehinnatakse kultuuri homogeensuse astet. Samal ajal on kultuuride eristamine neile iseloomulike printsiipide kaudu üks levinumaid eeldusi nii
annaabi.ee 
