noorena • Sarnaselt teiste arengumaade lastega, mängis ka tema palli koos sõpradega tänavatel • Peale pere kolimist Baurusse avanes Pelé talent ja 15-aastaselt võeti ta juba Bauru jalgpalliklubi täiskasvanute meeskonda • Oma elu esimesel ametlikul turniiril Bauru eest lõi Pelé 40 väravat 15 mänguga (keskmiselt 2,6 väravat mänguga) • 1956. aastal liitus ta FC Santosega, kus ta lõi oma esimese mänguga 4 väravat • 16-aastasel liideti Pelé Brasiilia rahvuskoondisega • Peale esimest kahte mängu Brasiilia koondises oli Pelé rahvuskangelase staatusesse tõusnud • 1958. aastal võitis oma esimese maailmameistritiitli olles 18-aastane • 1962. võitis oma teise MM-tiitli ja 1970. aastal kolmanda • Lisaks MM-tiitlitele on Pelé kümnekordne Sao Paulo osariigi meister, üheksakordne Lõuna-Ameerika karikasarjade meister • Pelé kõige erilisemateks omadusteks peeti kiirust, head hüppevõimet ja hiilgavat tehnikat pallivaldamises
Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. · Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid. · 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis.
sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks.Tallinna Spordiinternaatkool ja Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium 1991 20. augustil kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Rahvusvaheline Olümpiakomitee taastunnustas Eesti Olümpiakomiteed. Algas Eesti spordialaliitude vastuvõtmine/ taastamine rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide liikmeskonda 1992 Eesti osales 56 aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel. Eesti Spordi Keskliit võeti Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) liikmeks 1993 Eesti Olümpiakomitee Täiskogu valis EOK presidendiks edasi Arnold Greeni ja peasekretäriks Gunnar Paali. Eestis korraldati I Balti Mere Mängud. 18. detsembril toimus III Eesti Spordi Kongressi 1. Istung 1994 29. jaanuaril toimus III Eesti Spordi Kongressi teine istung, kus võeti vastu Eesti Spordi Harta
annaabi.ee 
