Esimese maiilmasõja. 18. Jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahvuskonverest dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjus ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahvuskonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. 1922. Aasal kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. Aastal välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljotnid inimest, haavata sai 20 miljotnid kellest 3, 5 miljonit jäi vigaseks.
Liit, keda viimasest eraldas vaid kitsas riba Afganistani, samuti Kashmiriga külgnev Hiina. Pärast India ning Pakistani iseseisvumist hakkasid mõlemad vastsed dominioonid taotlema Jammu ja Kashmiri ühendamist endaga. Maa siseolukord oli keeruline. Maharadza Hari Singh taotles nn. Seisaku (Standstill) kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega, mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud. Ta oli mõlema kohaliku juhtiva islamipartei - Muslimi Konverentsi ja Rahvuskonverentsi liidrid lasknud vangistada, et ennetada võimalikke vaenupuhanguid. Tulemus oli aga vastupidine. Algasid muslimite ja hindude kokkupõrked. Pakistani valitsus ruttas situatsiooni ära kasutama. Septembri lõpul 1947 toimus Murree's Pakistani poliitiliste ja sõjaliste juhtide nõupidamine, kus arutati Jammu ja Kashmiri Pakistaniga ühendamise teid. Nõupidamisel osales ka Pakistani erukindral Mohammed Akbar Khan, kellest sai sõja alustamise üks juhtfiguure.
annaabi.ee 
