või maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. 1966 Tähetund, 1971 Eluhelbed, 1979 Lendav linn, 1986 Korallid Emajões. ''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985
Ei saa öelda, et kõiges. Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud. Ka elegantne värsikasutus ja iroonilised nõksud sobivad ka Puskini taustale. + Nietzsche mõjud Alveri metalne värss muutub pehmemaks, tuleb sisse rohkem laulvust ja helilisust. Sisse tuleb ka rahvalikke motiive ja otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. Eriti paistavad 1940ndatel silma seosed Juhan Liiviga, mida varem ei olnud, aga mis nüüd muutunud oludes tuleb. Lühipoeem "Lein". Muutus jääb pooleli, mis kestab peaaegu 20 aastat. Ta katsetab kirjutamist pärast II MS, aga sellest ei tule midagi välja. Oludega kohanemiseks pole Alver võimeline või ta ei proovigi seda. 1950-1960ndatel hakkavad tulema juhuslikud tekstid, kirjutamise juurde tõsisemas mõttes jõuab alles 1960ndatel aastatel Alveri
annaabi.ee 
