Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõueteks. Teine suund liikumine looduse ja lihtsuse poole. Kolmas nõue loobumine aristokraatilikest, klassitsistlikest normidest. Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused, kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke). Herderi põhiideeks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. Kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-India ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur
lihtsuse poole. Kolmas nõue loobumine aristokraatilikest, klassitsistlikest normidest. 1 Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust 2 tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused 3 kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke) 4 midagi aristokraatia vastu (ma täpselt ei jõudnud kirja panna ja ei mäleta, sest ta rääkis nii kiiresti). Herderi põhiteesiks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. See kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi organism. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi mitte progressiivsetena, vaid regressiivsetena. Ei aktsepteeri ka antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-india ja germaani kultuuriga
annaabi.ee 
