Valdava osa eestu kultuuri eelloost moodustab suuline kultuur suuline kultuur on pärimuslik kultuur ning see pole kuhugi kadunud Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20
liikumise kandjateks. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. Tänu sadade koolmeistrite tõusule nii koolituselt kui oma ühiskondliku tegevuse vaatekohast haritud inimese tasemele, saavutas eesti intelligents kriitilise massi ja laia toetuspinna, mis võimaldas kujundada modernset eesti ühiskonda. 10.Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Eesti kultuur rahvusideoloogia kandja ja peegeldajana(kultuurirahvuslusest poliitiliste ideoloogiateni): Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Kui räägitakse rahvuslusest mõistetakse selle all rahvuse vaimset külge ja omadust, seisundit ja põhjendust, indiviidide selliste ideede, hoiakute ja tunnete väljendust, mis moodustab rahvust koos hoidva ühiskondliku jõu.
annaabi.ee 
