Venelased lubasid Eesti ala igaveseks ajaks Rootsile. 1660. Oliwia rahu- Rootsi ja Poola vahel. Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. 4.Miks võib öelda, et 17 sajandi keskpaigaks oli Rootsist saanud Läänemere piirkonna valitseja? Kuna Rootsil oli ainuvõim Vana-Liivimaal. Tal oli õnnestunud kõrvaldada kõik konkurendid. 5.Milline oli rahvaarv ja asustus vahetult pärast Poola Rootsi sõdu ning Rootsi aja lõpuks? Kuidas ja milliste rahvusgruppidega täideti tühjaks jäänud piirkonnad? (lk 94 95) Pärast Poola-Rootsi sõdu: Rahva arv oli vähenenud poole võrra, 120 000-140 000 inimeseni. Rootsi aja lõpuks: 170 000 inimest, kuna tänu näljahädale ja katkule suri väga palju inimesi. Tühjaks jäänud piirkonnad Peipsi ääres- venelased, 6.Millisteks haldus- ja administratiivüksusteks jaotati Eesti? Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti
Juutide jaoks oli see emantsipatsioon ehk vabanemine, see oli vabanemine keeldudest: tühistati ameti- ja elukohapiirangud, paljud Euroopa getod kadusid ja juudid sulandusid muu elanikkonna hulka. Rahvusgrupid integreeriti, juudi ja Lääne-Euroopa kultuur hakkasid vastastikku teineteist mõjutama. Juudi emantsipatsiooni vastu võitlesid nii mõned juudi ortodokssed grupid kui ka mõned antisemiitlikud rühmitused. Juutide integratsioon teiste rahvusgruppidega siiski jätkus. Emantsipatsioon muutis juutide elustiili, ehkki selleks läks kaua aega. Ja kuigi nad võisid nüüd töötada igal alal ja elada igal pool, ei kiirustanud nad seda tegema. Emantsipatsioon oli muutus, mis toimus mitme põlvkonna jooksul. See piirdus ainult Lääne-Euroopaga ega jõudnud kunagi Ida-Euroopasse. Kui natsid jõudsid Ida-Euroopasse, leidsid nad sealt eest veel getosid. Ida-Euroopa juudid olid ka veel 19. ja 20. sajandil oma mitte-juudi naabritest rangelt eraldatud