Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa Snellmanni elutööst jääb väljapoole kirjandust => teda mäletatakse nii rahvusliku äratajana, filosoofina, majandus- ja riigimehena. Rajas oma süsteemi Hegeli õpetusele. Arvas, et kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus. Kui Runebergi võtmetekstiks on Saarijärve kujutus, siis Snellmanni oma on kiri Fredrik Cygnaeusele Stockholmist(1840), mis on
M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus
annaabi.ee 
