metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000 elanikuga 9 ning 100 000500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakondsuse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna- Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Türgist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on
Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381 in/km2), hõredaimalt piki riigi ida- ja läänepiiri paiknevad vojevoodkonnad. 61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne, 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb. Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp
annaabi.ee 
