kutseliste laulikutena ametis olevad sõnakunstnikud. _____________________________________________________________________________ _ EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. Varasemad nn rahvaeeposed on anonüümsed, põlvest põlve edasi kandunud ja hiljem kirja pandud (,,Iliias", ,,Beowulf", ,,Kalevala"). Hilisemaid eeposi, mida kirjutasid rahvuseeposte eeskujul kirjanikud, nimetatakse kunsteeeposteks (Vergiliuse ,,Aenesis", Dante ,,Jumalik komöödia", Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"). _____________________________________________________________________________ _ NOVELL lühike proosajutustus, ühe süzeeline, teema või konflikti ümber keskendunud, väheste tegelastega. Novelli on kerge lugeda, kuid raske kirjutada. Vanimad novellid nn Boccacio tüüpi novellid on enamasti intriignovellid, mille põhjal võib sõnastada klassikalise
Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu