Tihti kõrvutatakse päevakajaliste persoonide tegevusi või väljaütlemisi eepose olukordade või tsitaatidega. Raamatust on pärit ka mõningad vanasõnad, mida kasutatakse tänapäevalgi väga usinalt. Vahel kasutatakse ka parafraseeringuid, mis iseloomustavad olukordi hästi ja mida annab tõlgendada vastavalt autori soovile. Just need aspektid näitavadki, kui hästi oskuslik inimene saab kasutada eepose tekste vastavalt oma soovidele, et rikastada teksti sõnavara poolest. Rahvuseeposesse on lisatud ka muud nimelt väga selgelt ära tuntavad eestlastele omased iseloomujooned. Eelkõige on just Kalevipojale külge poogitud erinevad omadused, mis tulevad välja teose eri etappides teda proovile panevate sündmuste käigus. Väga ilmne on kangelase suur töömehe hing, mis kajastus näiteks rahva hüvanguks maad kündes või kaitsebarrikaadide ehitamises enne sõda. Tema kohusetundlikkus on ilme, kui ta astub mitmel korral oma rahva eest sõtta ja võitleb vapralt
ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged, kes surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte
annaabi.ee 
