väljastamine; linnaarhiivis säilitatavate dokumentide arvestus- ja teatmesüsteemi pidamine ja arendamine; Tallinna ajaloo teadusliku uurimise korraldamine, sh eelkõige linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide ja neil põhinevate teaduslike uurimuste avaldamine; ajaloo- ja arhiivindusalaste seminaride ja nõupidamiste korraldamine; koostöö tegemine Rahvusarhiiviga ning teiste Eesti ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega; Tallinna ajaloo ja linnaarhiivi kogude avalikkusele tutvustamine näituste, ekskursioonide, loengute ja muude ürituste kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele,
-arhiivid -riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud -avalikku ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud Arhiivid, sh kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kehtestavad ohuplaani eraldi aktina, teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine
Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg. Hetkel 20 aastat, mis pole sobiv digitaaldokumentide jaoks - liialt suured riskid kultuuripärandi hävimiseks, sest: andmekandjate ja riistvara vananemine, vormingute ja tarkvara muutumine ja vananemine, IT-süsteemide väljavahetamine, nõue kõrgendatud kompetentsiks ja suutlikuseks asutustes (raha). Eesti avalik sektor = 2800 asutust, kes kooskõlastavad Rahvusarhiiviga dokumentide loetelusid; taotlevad dokumentide hävitamist (hindamine) on arhiivijärelevalve subjektideks. Fakt: umb 850 asutuses tekib arhiiviväärtusega dokumente (ehk kultuuripärandit), so vähem kui 1/3 asutustest. Uues seaduses muudatused: Üleandmise tähtaeg avalikke ülesandeid täitev asutus või isik annab arhivaalid arhiivile üle, kui neid ei vajata oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast loomist või saamist.
annaabi.ee 
