põhiseaduse lepingule, mis pidi suurendama EL-i institutsioonilisi volitusi, ei ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 5 Siin joonistub selgelt välja kartus globaliseerumise pärast ning tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest. Võrreldes Ameerika Ühendriikidele ei oma Euroopa riigid ka omavahel kindlat identiteeti – puudub ühtne keel ja rahvus. Samuti on Euroopa koos Ameerika Ühendriikidega praeguses maailmas kaotanud juhtrolli suunanäitajana – Aasia riigid ei sea enam ammu läänt endale eeskujuks ning on suutnud teha suuri edusamme omal valikul.6 Samuti on lääne mainet selle sajandi alguses vähendanud
ratifisteeritud Hollandi ja Prantsusmaa poolt. Palju on vaieldud põhjuste üle, miks rahvas ei toetanud kahes ELi asutajariigis ELi edasist föderaliseerumist. Küsitlused ja uuringud näitasid, et põhjused peitusid nii vastuseisus ELi edasisele laienemisele kui ka integratsiooni süvenemisele. 15 Siin joonistub selgelt välja kartus nii globaliseerumise pärast kui ka tahe siiski kramplikult kinni hoida teatavatest rahvuriigile omastest tendentsidest. Kõik need tekitavad ka tulevikuks negatiivse kuvandi ning võib-olla polegi oluline, kas Euroopa suudab kriisist toibuda või mitte. Samas tasub kõige negatiivse valguses alati tuua võrdlusmoment teistega. Martin Kala toob oma äsja ilmunud artiklis välja tõdemuse, et Euroopa kodanikul ei lähe sugugi kehvemini kui teistel, kes elavad kus iganes mujal maailmanurgas. Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal