Tänu sellele muutusid eestlased ka kristlikuks rahvaks. Hernhuutlik liikumine arendas rahvas soovi ka ise hakata midagi kirja panema, see õhutas neid eneseteostusele. Vaatamata sellele, ei olnud hernhuutlastel otsest mõju rahvuslikule liikumisele. (S.Õispuu 1992) Loomulikult ei meeldinud üldse rahvulike ideed levik baltisakslastele. Nad ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides jagada. (M.Laur jt. 2005,) Eesti üheks esimeseks rahvulikuks liidriks tõusis K.J.Peterson. Üks esimesi rahvusteadvuse väljendamisi oli tema laul "Kas siis selle maa keel". Ta tegutses estofiilide seltskonna kõrval (sinna kuulusid Rosenpläter ja Masing). Järgmisesse estofiilide põlvkonda kuulusid Fr.R.Faehlmann, J.Nocks, H.Jürgenson, Fr.R.Kreutzwald- nad kõik olid haritlased. Uute mõtete levimist rahva seas võib ka järeldada ka sellest lauses: "Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840
Selleks toimus Tartus rahvulike organisatsioonide nõupidamine kus koostati eelnõu ja esitati kinnitamiseks Ajutisele valitsusele. Kuna asjad hakkasid venima toimus 26märtsil Petrogradis eestlaste korraldatud demonstratsioon kus oli ka relvastatud sõjaväelasi. Märtsi lõpus avaladti AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva) ja Liivimaa kubermang (v.a. Setumaa) üheks rahvulikuks kubermanguks mille eesotsas oli AV komissaar koos 2 abilisega mis moodustas Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu. Rahvusvahliste tegevus ja pingekollete kujunemine Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Asjaajamiseks kuulutati eesti keel ja valmistuti emakeelseks koolihariduseks.
annaabi.ee 
