Reeglina on need ümmargused. Mõnes kohas on ümber tantsuringi veeretatud kivid. Seal on tantsijaid kutsutud hiietantsijateks. Mõistagi kandsid säärased tantsimised taialist iseloomu. Tundub, et selliseid paiku on rahvas väga armastanud. Neis käidi veel sellel aastasajalgi. Nõupidamiskoht. Rahvusromantiline kirjandus kasutab hiit vahel nõupidamiskohana. Sellel võib tõepõhi all olla. Sope(Purtse),,Hiiemäel Lüganuses elanud muiste, vabal ajal rahvavanemad. Kui nad tahtnud, et rahvas kokku tuleks, teinud nad öösel suured tuled üles. Siis tuli rahvas palvele ja pärast seda peeti nõu. Kohtupidamise koht. Mõnel pool on selleks hiies rajatisigi püstitatud. Purtse hiiemäel asub Kohtunikkude küngas seitsme istmekühmuga. Matmiskoht. Nii põletus- kui ka laibamatuseid on tehtud paljudes hiites. Ehitised. Hiisi ümbritses tara ning küllap oli(d) siis ka värav(ad). Hiites olid hiiesaunad ja hiieaidad
tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel. SAKSLASTE VÕIMAS TUNG ITTA Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtlemisviisidega, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. Feodalistlik ühiskond jagas inimesed kindlatesse seisustesse, milles üks olenes teisest.