Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud
mahajäetud ordu kindlat kohta uuesti üles ehitama. Parvena tungisid kohkunud eestlased naiste, laste ja loomadega lossi poole. Ta ratsutas juba raudriides, tugevate täkkude seljas põgenejate kannul. Vastu hakkamine oleks asjata olnud. Karksi lossi uute peremeeste suurem mure oli nüüd kohta äravõitmata kindlaks kantsiks ümber ehitada. Igapäevaga läks asi edasi. Rahvast sunniti seal uue ehituse juures orjama. Ristitute hulgas oli endise põgenema pääsenud rahvavanema Venda abikaasa Lehte. Teda oli kuni siiamaani vangis peetud. Talle anti ristimisel uus nimi Katariina. Kadrina Tulp Juba esimese suve lõpul pärast sakslaste Karksi jõudmist oli lossi ehitus, mida tulid rutul ja valjul töörahva tagasisundimisel edendati, nii kaugele jõudnud, et alusmüürid pandud ja esimeste tornide jalad juba maapinnast üles kerkisid.
Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks. (Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varajane looming, 2006) 6 2. 1 Suur Tõll Suur Tõll, Saaremaa müstiline vägilane, tõi Jüri Arrakule kuulsuse. Omanäoline tegelaskuju Suur Tõll oli tuntud Lääne-Eestis, eriti Saaremaal. Kõrvuti vägitegudega ilmneb Tõllu tegevuses ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, künnab põldu, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata ,,Lisa 1".Aastal 1980 ilmus ,,Tallinfilmis" Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014) Film ,,Suur Tõll" on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega
annaabi.ee 
