altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju
Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda hoida ja kaitsta. Demokraatiat ei saa kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda ei soovi, ta vajab inimeste laia toetust.
annaabi.ee 
