Eesti, kui demokraatlik riik Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud märgatavalt kiire. Põhjuseks võib lugeda seda, et 50 aastat järjest autoritaarse reziimi all vaevelnud riik, soovis täieliku rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii
vastaspoole suhtega. Aastatepikkuse statistika põhjal jaguneb suhtumine seksuaalvähemusse üsna võrdselt ning muutumatult. Seksuaalvähemuse vastased näevad antud valdkonna inimesi vaimselt ebastabiilsetena ning kardavad enese turvalisuse ja heaolu pärast. Seksuaalvähemuse pooldajad seevastu ei tunne sel teemal ohtu ning peavad neid kõiki samaväärseteks. Antud juhul on tegemist täielikult suhtumise ja üksteise mõistmisega. Demokraatlik ühiskond näeb ette rahvavabadust ja üksteise omavahelist kaitsmist. Lesbide, zoofiilide geide, nekrofiilide ning paljude teiste seksuaalvähemusse kuulujate puhul tuleb kõigepealt mõista nende rolli ning olemust ühiskonnas. Kas nad on osake suurest tervikust või on nad omaette väike grupp?
annaabi.ee 
