Kerenski. Valitsust lubati toetada niivõrd kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku asutav kogu, mis otsustaks Venemaa edasise riikliku korralduse. Sõda Saksamaaga jätkus, samas algatati reforme rahva olukorra parandamiseks. Olulised küsimused (Rahu? Leiba?Maad?) jäid lahendamata. Ajutise valitsuse autoriteet langes. Venemaa poliitiline elu muutus väga kirevaks. Suuremad parteid olid: 1) Rahvavabaduse partei - tulevane Venemaa demokraatliku vabariigina. 2)Sotsialistid-revolutsionääride partei ehk esseerid ja nende eesmärk oli rajada Venemaa sotsialitliku riigina, milleni tuli jõuda reformidega. 3)Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei reformistlik organisatsioon , mille eesmärgiks oli Venemaa sotsalistliku riigina. 4)VSDTP marksitlik organisatsioon, kehtestada proletariaadidiktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialislik Venemaa - Vladimir Uljanov Lenin
- Võimu konkurents tekkis kahe organi vahel: PTSSN ja IV Riigiduuma ühe partei vahel - 1. märtsi ööl moodustati Ajutine Valitsus, mis lubas Asutava Kogu kokkukutsumist ja demokraatlikke vabadusi rahvale - Venemaa muutus kõige vabamaks maaks, kuid siiski ei suutnud stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Süvenes poliitiline anarhia - Tekkis kaksikvõim - Parteisid oli 50, kuid esile kerkis neist 4: a) rahvavabaduse partei (kodanlik partei), b) sotsialistid- revolutsionäärid (populaarne talurahva seas), c) VSDTP reformistlik suund (mensevikud populaarne linnatööliste, haritlaste seas), d) VSDTP marksistlik suund (bolsevikud populaarne mitte kuskil) - Kõikidel paretidel, ühiskondlikel liikumistel ja vooludel oli täielik tegevuse, agitatsiooni- ja propagandavabadus - Ajutine Valitsus ei tahtnud ilma Asutava Koguta suuri otsuseid teha
annaabi.ee 
