õendusteooria - kultuurilise hoolitsemise teooria - arendamist. Ta nägi vajadust selle teooria arendamiseks kuna õed puutusid kokku teiste kultuuridega reisidel ja immigrat-siooniprotsessides. Leiningeri jaoks oli hoolitsemine õenduse alus. Ta väidab 1981.a. ,, Ei saa olla ravi ilma hoolitsuseta, aga hoolitsus võib eksisteerida ilma ravita (Leininger, 1996:72). Kaasasündinud hoolitsemine ,,... toetus rahvausunditele, perekonnale, loodusele ja pakkus hooldust, mis oli kasutusel erinevates kultuurides kui põhiline, esmane praktika" ja ,,professionaalne hoolitsemine toetub õpitule ja praktikale, mida osutavad õed, kes on ettevalmistuse saanud koolides laialdase kliinilise eriala kontekstis (Leininger, p. 72). Et" kultuurilise hoolitsuse" terminit mõista, on vaja mõista mõningaid Leiningeri termineid. Tabelis 5 on loetletud definitsioonid tema artiklis ,,Kultuurilise hoolitsuse
Rahvausundid ja jutustused rikastavad loodusest saadud elamusi. See on kütkestav ning on osa meie traditsioonilisest kultuursit ja võib isegi praegusel tehnilikaajastul rikastada loodustunnet nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tundmata inimeste uskumuste maailma, jääb paljugi ajaloost mõitmata. See hõlmab ka inimese kontakti loodusega ja tema nägemust maatikust enda ümber. Me lihtsalt ei mõista tema maailmapilti täies ulatuses, kui me ei osuta vajalikku tähelepanu rahvausunditele. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumustest paljugi õppida. Seal leid põhjapanevaid väärtushinnanguid ja norme, mis meiegi moodsas kultuuris välja paistavad ja võivad tiht mõitmatutena tunduda. Seoste otsimine on ka hädavajalik, kui tahame tungida sügavamale küsimustesse, kuidas on inimene hingeliselt loodud ja kuidas tema koosmäng looduse ja selle jõududega võis toimida. Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame
annaabi.ee 
