kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab
Eestlaste maailmapilt murenes. Siiski jäi ristiusk neile esialgu vaid vältimatuks, vastumeelseks ja kulukaks (kirikumaksud!) kohustuseks, mida südames ei tunnistatud. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles, mis samuti ei soodustanud ristiusu omaksvõtmist eestlaste poolt. Salajas elati ikka vanade usutavade järgi. Ajapikku sulas ristiusk varasemate paganlike veendumustega kokku omamoodi rahvausuks, mis väärtustas eriti väliseid kiriklikke kom- betalitlusi ja kristlikke pühakuid (Antonius=Tõnn, Johannes=Jaan, Georgius=Jüri, Peetrus=Peeter, Katariina=Kadri, Martin=Mart, Miikael=Mihkel, Laurentius=Laurits jne). Senine rahvakalender ning sellega seotud uskumused seostusid nüüd pühakute nimedega, haldjate ja jumaluste asemel ohverdati nüüd head viljasaaki, karjaõnne vms paludes punakuue. Alates 15. sajandist kannavad eestlased kristlikke eesnimesid