puhul vere sulgemiseks ja kõhulahtisuse vastu nii inimestel kui koduloomade, eriti vasikatel. Kuigi murumuna farmakoloogiline toime pole otseselt tõestamist leidnud, on teda hilisemal ajal katseliselt kasutatud veterinaarias. Rootsis pandi leiget vett koos murumunaga kõrva kõrvavalu puhul. Astma vastu on kasutatud murumuna ja viina leotist. Hiinas tarvitatakse hiidmurumuna Lycoperdon giganteum spooritolmu mee ja veega segatult ravimina kurguvalu, palaviku ja kopsuhaiguste puhul. Veel rahvauskumusi seentest ja milleks seeni veel kasutada saab Seentega saab lõngu värvida. See käib nii, et korjad seened, kuivatad ja keedad nendest värvitõmmise. Püsiva värvi saamiseks peab lõnga ka kemikaalidega töötlema. Eestlased on lõngasid värvinud siiski pigem taimedega, seentega on lõngasid värvitud rohkem Ameerikas. 37 Eestis on arvatud, et seen ei kasva enam, kui inimese silm on teda näinud.
Hesiodose (8.-7. saj e.m.a.), kes oli põllumees ja rapsood, tõstis kesksele kohale põllumehe, jagades ka praktilisi näpunäiteid põllutööde kohta. Tähtsamad tööd on „Teogoonial” (Jumalate põlvnemine) ja õpetuspoeem “Tööd ja päevad”. Esimene jutustab maailma tekkimisest ja jumalate põlvnemisest. Teine sisaldab muistendi viiest maailmaajastust ja õpetusi aasta põllutööde kohta (põlluharija kalender), mille vahele on põimitud sententse ja looduskirjeldusi, samuti rahvauskumusi õnnelikest ja õnnetuist päevadest. Poeet pöördub oma venna Persese ja ebaõiglaste kohtunike poole, kes jätsid ta pärandusest ilma. Ülistab ausat põllutööd. Laiskus olevat häbiasi, tööpõlgureid ähvardavat isegi jumalate viha. Seega tundmata põlgust töö vastu, puudus varaorjanduslikus ühiskonnas ka soov tööd teha. Ometigi võttis Hesiodose loogiline mõtteahel kuju: kõva töö toob rikkuse ja austuse ning samaaegselt logelejate kadeduse.
surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna. Vareseks sõimati ka naabrimeest, kui tülli mindi. Teisal sõnatud väga saa- matu inimese kohta: ,,Just kui varese vänts, ei kanna kaela" (Palamuse) varesepojad väiksena nõrgad ja abitud. Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust. Rahvauskumusi varesest: 1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. 2. Läänesaartel keelati varest osatada: kes talle vastu hüüdis, sellele andis lind varese- hamba (topelthamba) või kasvasid osatajal hambad puseriti või kiskus suu kiiva. 3. Varese suust maha kukkunud kondi närimisest arvati koeri hulluks minevat (analoo- gia rongaga) varesed söövad pealenõiutud haigustesse surnud loomade liha. 4
annaabi.ee 
