Arutlus Kiriku mõju keskaegsele ühiskonnale Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal.
anda ka mõtet, et ta väärtustab Eesti rahva vabadust, sest aeg-ajalt näib nagu kuuluks autori sümpaatia libahundile. Peaaegu kõik inimesed libahundi ümber mõistavad ta hukka ning usuvad, et ta on nõiutud. Tol hetkel tundub, et Kitzberg kujutab hunti tõrjutuna, tunneb talle nagu kaasa ja hoiab tema poolele, seega rõhutab vabadust. Rahvapärimuse järgi olid libahundid inimeste kõrval loomulik nähtus. Levisid erinevad uskumused, kuidas inimene hundiks sai ja vastupidi. Rahvauskumused said aga uue külje, kui võeti vastu ristiusk, mille kohaselt libahunte hakati seostama kuradiga ja nad tõrjuti ühiskonnast välja. Olenemata sellest on libahundi motiiv nüüdisajal siiski läbiv teema paljude kirjanike töödes
kultuurid olid väga tihedalt seotud! (P.S. kui uurida nende kunsti ajalugu, on võimalik näha sarnaseid jooni ja ühiseid omadusi) Nende eeposte üle saab kaua arutleda, kuid ühest asjast võib täpselt öelda: need eeposed olid ülekantud ühest kultuurist teisse, inimesed rändasid ja jutustasid edasi teistele rahvadele oma lugusid mälu järgi ja juba need teised rahvad muutsid teada saadud lood omapäraseks, nendele rohkem meeldivaks. Nii levisid rahvauskumused ja legendid üle maailma ning hiljem pandi kirja Piiblit, mis sisaldab ka tänapäeval väga sarnaseid lugusid, mis olid kunagi võetud osadena teiste rahvaste kultuuridest ja ülekantud ühest keelest teisse. Kasutatud allikad Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/_ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/ (04.12.2013) Raamatud: ,,Minu Piiblilugude raamat" (1994 a)
Pihlapuust loodetud abi saada paljude haiguste ja hädade korral. Pihlakast otsitud abi näiteks erinevate külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja atereskleroosi puhul. Seda puud kasutatud ka erinevatest nahahaigustest vabanemiseks. Ravimisel kasutud nii pihlaka õisi, vilju, koort kui ka lehti. Pihlakas olnud ka 28 üks koostisosa võimsast üheksavägise salvist, mis aidanud nõidade vastu, aga ravinud ka haavu. Rahvauskumused pihlakavitsa kohta räägivad suuresti üksteisele vastu. Siiski on selge, et eesti rahvameditsiinis olnud pihlakavitsal ääretult suur vägi. 5.10. Harilik pärn (Tilia cordata). Pärnaravimeil on higile-, sappi- ja kustajav, rögalahtistav, põletiku-, mikroobi- ja hüpoksia- vastane ning rahustav toime, need vähendavad vere voolavust ning normaliseerivad aine- vahetust. Pärnaravimeid kasutatakse liigerutuvuse, krampide. külmetuse, maksa- ja neeruhaiguste,
annaabi.ee 
