Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu? Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks.
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks
", mille nimel nõuti loobumist isiklikest huvidest. c) Heaks tooniks sai kaine ja karske ellusuhtumine. d) Eeskuju uue vabariigi loomisel võeti Rooma vabariigi aegadest, isegi eesnimesid vahetati antiiksete nimede vastu. e) Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815)
Kuid neid, kes seda ei tee , teevad seda väiklusest või loomupärasusest ja nendest tuleb osata valida vaid välja õiged. Need, kes annavad head nõu. Kui nende nõu tõttu saavutatakse edu, siis valitseja saavutab teatud autoriteedi nende seas. Kui aga nobiilid teevad seda väiklusest, siis mõtlevad nad rohkem endale kui sulle ja neid ppeab kartma, sest hädaaegadel aitavad nemad kaasa sinu hävitamisele. Kodanikud ei taha olla rõhutud, kuid nobiilikud tahavad rõhuda. Läbi rahvatoetuse saanud valitseja peab hoidma häid suhteid rahvaga, kuna kodanikud ei nõua talt muud kui seda, et neid ei rõhutaks. Vastu kodanike tahtmist saanud valitseja, peab võitma rahva poolehoiu, mille ta saavutab, kui võtab nad enda kaitse alla. Seega oluline on rahva poolehoid. Näiteks spartalaste valitseja Nabis. Ta pidas vastu kreeklaste ja roomlaste rünnakutele, kuna saavutas poolehoiu rahva seas. Valitseja ei tohi loota ainult rahvale raskes olukorras, sest ta peab ise
annaabi.ee 
