Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega
Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega
annaabi.ee 
