1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
Realism ja romantism; rahvaluule REALISM kirjandusvool, mis taotleb elu tõetruud kujutamist. Tekkis 1830. aastatel Lääne- Euroopas Prantsusmaal (Stendhal). Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Stendhal, Balzac, Dickens, Tolstoi, Dostojevski b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses P...
eestlastest. Maaelu tähtsus on oluliselt vähenenud, mida tõestab ka inimeste ükskõiksus eestimaiste põllutoodete üle. Ostetakse seda, mis on odavam, mitte seda, mis on kasvatatud omal maal. Sihitakse euroopa tooteid, sest erinevalt vanast eestlasest, soovib tänapäeva eestlane uuendusi ning euroopalikku mõtlemist, unustades nii vana ja hea. Ülejäänud 70% on muutunud vurledeks, seljatades kaarega matsid. Ometi on just matsid need, tänu kellele säilivad vanad kombed ja rahvatarkused. Paljud vanemas eas maainimesed kasutavad talutöödes mooduseid, mis olid tuntud ka 17. sajandil, näiteks sibulate punumine, et need paremini kuivaksid. Ka sellised pisiasjad on osa meie kultuurist. Samuti on setukesed veel püsima jäänud, sest nad hoiavad traditsioone, olgugi, et üle poole neist on Venemaa piiri taga ja suhelda omavahel on viisakorra tõttu üsnagi raske. Huvitav on kõige selle juures veel see, et inimesi huvitab nende kultuur. Neid käiakse
-viga mis on põhjustada eelinfost a) negatiivne eelinfo B) positiivne eelinfo - viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust Nt õpilane kellel on hoiak ,,ta ei salli mind" tajub õpetajat vaenulikuna, tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab. Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid. -Haloefekt- üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB
Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka looduskatastroofe, maavärinaid, tähesadusid jne. Levinud on olnud ka poliitilised ennustused, nt venemaa kuivab kokku jne 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. INDRA Jumalate päälik ja vihmade saatja
annaabi.ee 
