RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA:
Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis eesti keelt, osalesid laulukoorides ja rahvatantsus. Suviti korraldati ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud ,,päriseestlased" neist alati hästi aru, sest kodumaal oli keel arenenud paljusid sõnu ja vorme enam keeles ei kasutatud. Samuti oli väliseestlaste eesti keel tihti pikitud inglise keele väljenditega, aga sellegipoolest ei olnud nad mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust.
..........10 Sissejuhatus Olen lapsest saati huvitunud tänavatantsudest, eriti aga hip hop kultuurist. Mind on paelunud selle elavus, emotsionaalsus, julgus väljendada enda tundeid ja selle võimalikukstegemine läbi tantsu. Hip hop on paljude jaoks lausa elustiil. See on omaette maailm, kus kehtivad omad reeglid ja tavad. Samuti on väga huvitav, romantiline ja kirge täis tants tango ning energiline ja liikuv stepptants. Olen tegelenud tantsimisega kokku umbes 7 aastat. Väiksena käisin rahvatantsus, seejäral show-tantsus, peotantsus, freestyles ning nüüd käin 3. aasta hip hopis. Kuna olen tantsuga alati nii lähedane olnud, tulenebki sellest mu uurimistöö teema. Armastan tantsu juures kõike, kuidas ma saan elada välja oma emotsioone, õppida uusi huvitavaid liigutusi ning näha kuidas toimub pidev areng. Mulle meeldib kui vabana ja õnnelikuna ma end tantsides tunnen. Mulle meeldib, et vahel ma saan harrastada karmimat, tugevamat, rohkem energiat ja jõudu vajavat
ebaõnnestumised voodis. Naise madal seksuaalsus võib olla tingitud ka ebasobivast kontratseptiivist. Tihti on põhjused üsna tühised ja abi saab juba mõnest ravikuurist. Kui abikaasad ise selgusele ei jõua, pole mõtet aastate kaupa oodata, mõistlikum on minna seksuoloogi juurde nõu küsima. Otsige tegevusi, mis teid liidavad. Kui mõlemad partnerid tahavad probleemiga midagi ette võtta, sobivad kõik ühistegevused, mis liidavad. Siiski: rohkem kui rahvatantsus käimine aitab teineteise tunnustamine, komplimendid ja hoolimise näitamine. Bi-seksuaalsus Biseksuaalsus on definitsiooni järgi seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme mõlema sugupoole vastu. Paljud naised (ja ka osad mehed), kes arvavad, et on heterod, võtavad osa sotsiaalsest trendist, mis julgustab neid katsetama ja uurima sama sugupoolte vahelisi seksuaalseid tegevusi. Sellist käitumist võib üldiselt nimetada ,,bi-uudishimuks", kuna need
tirinuiad, hobuste kellad ja kuljused, laste kõristid jne. Käristi. Foto: A. Karm, ERM Rütmipillina on rahvapilliansamblites saanud väga tuntuks pingipill, millel tekitatakse heli pingile puisatatud tuhka puupulgaga rütmiliselt kraapides. Membranofonina on tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks. 19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru, subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt: Vanem rahvatants talupoeglik maarahva tants, kohati ka maagilise ja rituaalse otstarbega. Eesti vanemale rahvatantsule on iseloomulik vaoshoitus ja väärikus, kus