populaarsemaid tantse. Tantsu idee kasvas välja sõjaväeparaadidest, kus neli ratsanikku esitasid nelinurkseid liikumiskujundeid. Prantsusmaa ballisaalidest levis kadrill naabermaadesse. Kadrillile lähedase vormiga on eesti rahvatants ,,Kaerajaan". 3.1. Rahvatantsuliikumine 1920.-1930. aastail hakkas vanem rahvatants uuesti au sisse tõusma. Esimeseks üldtantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anne Raudkats, kelle seades on saanud üldtuntuks tantsuks ,,Tuljak". Alates kolmandast rahvatantsupeost pisteliselt ja alates 1985. aastast juba pidevalt peetakse rahvatantsupidusid koos üldlaulupidudega. Alates 1962. aastast korraldatakse koos noorte laulupidudega ka noorte tantsupidusid. 3.2. Laulumängud Laulumäng on lauluga seotud rahvamäng. Mängimine oli noorte kooskäimistel üks tähtsamaid ajaveetmise vorme. Mängiti enamasti alates sügiseste välitööde lõpetamisest
Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel. Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile
annaabi.ee 
