• Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed •“Tähistaeva tsükkel” 1980 – 1995 •“Linnutee galakika” 1990 •“Andromeda galaktika” 1991 •“Pljeaadid 1986 •“Eesti rahvataevas 2004 •“Ood armastusele” •“Missa nr 3” 1992 Ning palju muid Tunnustused • 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk • 2005 aasta “Grammy” kandidaat (plaat “Baltic Voices 2” koos Sisaski loominguga) • 2010 Aasta muusik TÄNAN!
a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks"
Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika" kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas",kusjuures mõlemasse neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari ,,Eesti rahvataevas" kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil Ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas Ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda
annaabi.ee 
