esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse,
esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse,
analüüsidele Vabam ja paindlikum töökorraldus Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes Oht keskkonnale – näiteks geneetiliselt muundatud toiduained Eetilised probleemid – kloonimine 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid Ühiskonnauurijad ehk sotsioloogid ning rahvastikuteadlased ehk demograafid. Ühiskonda on vaja uurida,et valitsus saaks teha otsuseid antud andmete põhjal ning et teataks milline on ühiskonnatulevik(kui palju lapsi sünnib, kui palju on tööjõulisi elanikke, palju on riigid pensionäre, kas iive on posiiivne või negatiivne) Üks viis on rahvastikuloendus , Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat intervjuu või vaatluse abiga. 4. Kodakondsus
Just nagu Aries, rõhutas ta, et mõtestatud isiklikud suhted on muutunud inimeste elus esmatähtsateks. Mõned Euroopa demograafid kirjutasid sündimusest ja perekonnast, tajudes varajast etappi uuenenud sündimuse tagasipöördes, mis oli enam kui ajutise kõikumise kõrvaletapp. Sellele ei järgnenud koheselt suur muretsemine ning see ei ole üllatav, arvestades rahvusvahelise ja siseriikliku arutelu maailma rahvastiku kasvu üle. Paljud demograafid ja rahvastikuteadlased aga tundsid sümpaatiat, selle vastu, et arenenud ühiskonnad peaksid püüdlema rahvaarvu kasvu poole, mis on null, veel parem oleks kui nad jõuaksid paikse elanikkonnani. Mõistetavalt hästidokumenteeritud muutused rasedusvastastes meetodites ja praktikates, mängis otsustavat rolli selgitamaks sündimuse langust. Uute rasedusvastaste vahendite kättesaadavus oli loonud omamoodi ,,teise rasestumisvastaste vahendite revolutsiooni", nagu
annaabi.ee 
