"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama paresid
tagajärjeks on rahvaarvu, samuti vanuskoosseisu muutumine. Demograafilise ülemineku käigu läheb iga kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlane inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt põlvkondade vaheldumiselt üle kaasaegsele põlvkondade vahendumisele, läbides seejuures demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja demograafilise kriisi etapid. Demograafiline üleminek toimus koos industrialiseerumisega ja selle mõjul ning seoses ka kõigi teiste rahvastikuprotsessidega. Põllumajanduse ja tööstuse mõju keskkonnale? Tööstused reostavad õhku. Kemikaalid visatakse vette, mis on ohtlik loomadele ja taimedele. Põllumajanduses kasutatavad väetised reostavad vett. Metsasid võetakse maha, et luua põllumaid. Nimeta ja näita 10 pindalalt ja 10 rahvaarvult suuremat riiki? Pindala Rahvaarv Venemaa / Moskva Hiina Hiina / Peking India Kanada / Ottawa USA
karjalastest sisserändajaid. Need inimesed kujutasidki endast sõjajärgse sisserände normaalset, rahvastikuprotsesside loomuliku kuluga kooskõlas olevat osa. Pärast taasiseseisvumist muutus Eesti jälle väljarändemaaks. Demograafilise kriisi oludes on väljaränne muidugi ebaloomulik, seda põhjustab peamiselt tulnukrahvastiku olemasolu. Ent viimasel ajal on hakanud välja rändama ka põlisrahvastikku kuuluvad noored. Rahvastikuprotsessidega kooskõlas olevat sisserännet, eelkõige väliseestlaste ja ida-eestlaste tagasipöördumist, takistab Eesti halb majandusolukord ja iseseisvuse ebakindlus. Tulnukate väljaränne Eestist oli väga suur paari aasta jooksul peale taasiseseisvumist ja vähenes siis tunduvalt. Kahjuks selle kohta täpseid andmed puuduvad, sest inimesed harilikult ei teata riigi- ega statistikaasutustele, kui nad lahkuvad Eestist Euroopa liidu maadesse. Tegelik lahkumine saab ilmseks alles
annaabi.ee 
