Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Hinnanguliselt räägitakse Aafrikas 1500 keelt. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud. Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Usundid: Vaatamata kristluse ja islami levikule on Aafrika tsivilisatsioon siiski loodususunditel põhinev. Ränne:
algas üleminek hiljem ja seega kasv ka hiljem. Oli peamiselt põhjustatud esmalt suremuse langusest ja n-ö Lääne-Euroopa abiellumustüübi levikus, kus abielluti hiljem, jäädi tihedamini vallaliseks ning sealjuures ka ühiskondlikult aktsepteerituks. Sarnane üleminek hakkas Aasias ja Aafrikas toimuma alles 20.saj keskpaigus. Rahvastikuplahvatuse käigus võib kasv tõusta ka üle 3%-i (tav. 0,001%) aastas, sel ajal muutub kiirelt rahvaarvu edetabel ja on suur tõenäosus rahvastevaheliste konfliktide tekkeks. 14.Ränderevolutsioon ja selle põhjused. Rände suurenemine on üks globaliseerumise eeldusi ja iseloomustajaid, ühtlustab see nii kultuuri kui ka väärtushinnanguid. Sisserände puhul kujuneb sihtriigis välja mingi kooselu vorm, olgu selleks siis rahvaste ühtesulamine e fusioon (Lõuna-Ameerika), liitumine e integratsioon (Eesti pagulased Rootsis) või segregatsioon, kus eri rahvad jäävad eraldatuks (LAU-s seadusjõu tõttu). Põhjused –
annaabi.ee 
