Näiteid igapäevaelust, kuidas saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule (Põhjendus!) Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas rahvastevahelises koostöös, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse rahvastevahelised kokkulepped. Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru
Välispoliitiline tegevus 1920. aastatel Norra kindel oma julgeolekus (ohustada võinuks vaid SB, kellega head suhted), riigikaitseressursside vähendamine. Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja võetu omaks põhjamaine erapooletuspoliitika ideaalis (ametlik deklaratsioon alles 1935) aga mitte patsifismi. Desarmeerumist toetasid liberaalid ja sotsdemokraadid (motiiviks ka raha säästmine) 1920.ndatel aastatel Skandinaavia riikide aktiivsus rahvastevahelises poliitikas: 1) Rahu tagamiseks 2) Desarmeerimise edendamiseks 3) Humanitaarküsimustes Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid. Polaaruurija ja diplomaat Fridtjof Nanseni tegevus sõjavangide ja Venemaa pagulaste ja näljahädaliste heaks (Rahvasteliidu pagulaskomiskoni juht. Nanseni pass (kodakondsuseta isikute reisidokument). Nobeli rahupreemia. Oslo konventsioon 1930 Euroopa väikeriikide tihe omavaheline koostöö Rahvasteliidus, ka kaubandus- ja tollipoliitika
annaabi.ee 
