tellimusi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Kuna kõigest oli puudus, siis sai ära elada ainult tutvusi omades, ajastu märksõnaks oli defitsiit. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Uusvenestamise pealetung ja jätkuv ekstensiivne majanduspoliitika teravdasid spetsiaalseid ja poliitilisi probleeme ühiskonnas. Tööstuse paisutamine oli aasta- aastalt suurendanud migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes jätkuvalt eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvasikus ning ülerahvastusid linnad. Muulaste arvu jätkuv suurenemine pingestas omakorda uusmigrantide ja põlisrahva suhteid. Sisserännet soodustava poliitika taga olid eelkõige üleliidulised ametkonnad ja nende alluvuses olevad ettevõtted, mis vajasid pidevalt täiendavat tööjõudu. Põliselanikkond ei segunenud sisserännanutega, kuna need ei sulanud eestlaste hulka, kuna enamik migrantidest säilitas oma keele ja tavad. Seda soosis ka
Näiteks on demograafilise ülemineku aegse rahvastiku kasvuga seotud linnastumine. Demograafilise arengu etapid: Traditsiooniline rahvastuku tüüp On omane eelkõige agraalühiskonnale. Seda iseloomustab suur ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb aastas 35-40 inimest tuhandest haiguste, nälja ja mitmesuguste õnnetuste tagajärjel. Ka sündimus on suur: 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Inimeste keskmine eluiga on väga lühike 35-40 aastat, vanureid on rahvasikus vähe. Selline sündimuse ja suremuse vahekord tagab prematel aastate rahvastiku väga aeglase kasvu. Demograafilise ülemineku esimene etapp. Demograafiline üleminek algas Euroopas 18. sajandi lõpus. Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama paljusud haigusi. Inimeste eluiga pikenes ja suremus vähenes, kuid sündimus jäi esialgu endiselt suureks, sest laste arvi peres piirati vähe ja paljulapselised pered oli traditdioon